ROHELINE
Avastasin, et folgil käies ma lihtsalt veendun et kõik on nii nagu (folgil) olema peab.
Et inimesed on ilusad ja armumisttekitavad ja head ja lahked ja muru on pehme ja vihm on vahva ja poriloikudesse hüppamine on tore ja ma suudan kedagi veel shokeerida ja kindlasti midagi veel mis mulle hetkel ei meenu.
Huvitavaim osa on hoopis minek ja/või tulek.
Reis on see, mis on iga kord erinev.
Nii erinev, nii sarnane.
Sel aastal näiteks katsusin 1890. aastal (kui ma õigesti mäletan) ehitatud tuuleveskit. Ehitajaperekonnast 4 põlve tänapäeva suunas olev naisterahvas oleks arvatavasti jäänudki rääkima sellest ehitisest.
Ja sipelgas või herilane või mesilane ründas mind oiiii kui valusalt.
Ja võibolla saatsime ühe mehe vangi. Või vähemalt hääääästi suure trahvi tekitasime talle.
See piinab mind siiamaani. Tegelikult piinab mind mõte, et kas ma peaksin end süüdi tundma või mitte.
Nirvana - Plateau
(mu KÕIGE Lemmikum Nirvana lugu vist üldse)
| 
Plateau rokib tõesti :)
11:49 PM, august 02, 2005
Näita ennast