Kakaosalude kakaopuud ei anna kookost, vaid kakaod!

Mew - Her Voice Is Beyond Her Years

Ja koer vaatas mulle otsa. Ei, ma vaatasin talle ise otsa.
Me vaatasime üksteisele otsa.

Koera silmis oli kurbus, hirm, üksindus.

Tean, et nad tunnevad sündmuseid ette. Äikest ja ilutuletikku näiteks.
Kas ta tunneb ka seda, et ta omanik on temast juba pikemat aega tahtnud lahti saada? Ta tunneb seda tühjust, mis peaks olema temale suunatud armastust täis?

Ma kardan vaadata kodututele silma. Ma ei julge näha mis sealt mulle vastu vaataks.

Võibolla need mitu tundi, mil koer mu kõhu peal ukerdas ja segas mu raamatute sirvimist, vähendasid ta silmist immitsevat kurbust, hirmu, üksindust.


Tori Amos - A sorta Fairytale

Aga täna nägin nii:

Vahepeal on inimestega hea rääkida. Nad Mõistavad.
Mõistavad vahel lausa nii, et ise veel ei mõistagi. Ja siis ongi Hea.
Ning hirmutav.


Dani Siciliano - She say cliché

Kui Minevik end ühel hetkel taaselustatud kujul näitab, siis on kuidagi veider tunne. Selles mõttes, et ei saa aru, mida tundma peaks.
Kas nii, nagu oli Siis. Või kuidas?

Ma ei tea ju, kuidas üldse Temasse suhtuma peaksin. Ta on olnud. Teda enam pole. Mitte minu jaoks. Mitte minu elus.
Ma ei tahagi temasse kuidagi suhtuda.

Aga kui ta Nüüd on olemas. Kasvõi ainult hetkeks, siis ma pean ju suhtuma.
Ma vaatan Tema suunas Praegusest vaatenurgast, aga näen seda mis oli Siis.

Ma lihtsalt loodan, et Ta enam ei näita end. Nii on lihtsam. Ei pea hakkama enda tundeid analüüsima.

Mu mõtetes. Mu südame sees.

Chalice - Õekesele.mp3

Järjest rohkem hakkan ma tajuma tulevast keskkonna vahetust. Teadmatus suudab tekitada sisse ühe koledama tunde.
Püüdsin hommikul mõelda, et kas ma olen hea 'uude keskkonda sulanduja' või mitte. Ma ei tea. Olen siiani alati hakkama saanud. Kas siis varem või hiljem.

Tavaliselt vist hiljem.
Alguses lasen keskkonnal endast kiiresti läbi voolata. Püüan aru saada, mis ja kus ja kuidas. Otsin detaile, mille külge sulatada end. Vahepeal leian need ruttu.
Vahepeal ei leiagi...

Sattusin kuulama oma noorusaja lemmikuid. Nii naljakas.
Ini Kamoze "Here Comes The Hotstepper"
Leila K "Murderer"
Keegi mäletab neid lugusid veel?

Ärkan aina tihedamini unenägudest tundega.
Õnneks mitte ainult ühesugusega. Siis ma läheksin totaalselt hulluks.

Ma vist ei Näe unenägusid, vaid Tunnen neid.
Ohh, ma ei oska seletada.

Kui silmad lahti teen, pean tükk aega rahulikult hingama. Keha on liiga väike.


John Coltrane - Equinox

Avastasin, et folgil käies ma lihtsalt veendun et kõik on nii nagu (folgil) olema peab.

Et inimesed on ilusad ja armumisttekitavad ja head ja lahked ja muru on pehme ja vihm on vahva ja poriloikudesse hüppamine on tore ja ma suudan kedagi veel shokeerida ja kindlasti midagi veel mis mulle hetkel ei meenu.

Huvitavaim osa on hoopis minek ja/või tulek.
Reis on see, mis on iga kord erinev.
Nii erinev, nii sarnane.

Sel aastal näiteks katsusin 1890. aastal (kui ma õigesti mäletan) ehitatud tuuleveskit. Ehitajaperekonnast 4 põlve tänapäeva suunas olev naisterahvas oleks arvatavasti jäänudki rääkima sellest ehitisest.

Ja sipelgas või herilane või mesilane ründas mind oiiii kui valusalt.

Ja võibolla saatsime ühe mehe vangi. Või vähemalt hääääästi suure trahvi tekitasime talle.
See piinab mind siiamaani. Tegelikult piinab mind mõte, et kas ma peaksin end süüdi tundma või mitte.

Nirvana - Plateau
(mu KÕIGE Lemmikum Nirvana lugu vist üldse)

100 mõtet.
Miljon emotsiooni.
Kaks kätt.
Üks klaviatuur.