« Tagasi | TUULED » | NAERATUS » | KEERDTREPP » | MITU » | PÖÖRDUDA » | KUNINGAPOEG » | LAHTINE » | LÕUNA » | HELKIV » | POLAAR » 

pühapäev, märts 13, 2005 

JÕHVIKAD


Väikeste laste puhul on äärmuslik otsekohesus andestatav.
"Onu, miks sul nii suur nina on?"
"Mul on ussid pepu peal"
"Salat maitseb nagu kaka"

Mida suuremaks saame, seda tihedamaks muutub sõel suu ees mis ei lase igasugusel jamal välja voolata. Aga mitte kõigil.
Ma ei tea, kas need on viisakusreeglid, aga on mõned mõtted/teod, mida EI PEA välja ütlema. Veel hullem on olla kuulaja rollis.
Tekib väike ebameeldivustunne. Aga miks?! Tema ju Ütles!

Psühholoogiline värk et peaks inimese ära kuulama kui on näha, et on miski, millest ta tahab rääkida.
Võibolla polegi küsimus mitte "Kas sa tahaksid sellest pikemalt rääkida?"
Vaid hoopis "Kas sa tahaksid sellest pikemalt kuulda?"



      Näita ennast

Lugemine

  • Hetkel:
  • Camus, Albert "Võõras"
  • Maeterlinck, Maurice "Sinilind"
  • Uspenski, Eduard "Krokodill Gena ja teised muinasjutud"
  • Loe, Erlend "Naiiv.Super."
  • Albee, Edward "Loomaaialugu""

  • Tulevikus:
  • Kane, Sarah "Complete plays"
  • Lessing, Doris "Mara and Dann"
  • Winterson, Jeanette "Kehale kirjutatud"
eXTReMe Tracker