ZUTZAKI-ZUTZAKI!
Alguses on alati tore. Selle hetkeni, kuni mainstream ajab enda suure kaariku ette ja enamus inimesi sinna sisse pressib. Ruumi on vähe. Ei saa liigutada. Pole hingamiseks õhku. Ei saa enda mõtteid mõelda. Peas eksisteerib vaid see, mida keegi kaarikulistest ütleb. Kuid ikkagi on tore?
See kaarik võiks ühel hetkel plahvatada ja jätta sõitjad kuhugi pori sisse. Las passivad seal siis oma tühjaksimetud ajudega!!
Siiani mu arvamus inimesest tõusis mitme pügala võrra pärast seda kui olin teada saanud et ta blogib. Ma ei tea, miks see nii oli. Tundsin, et tegu on Mõtleva Inimesega?
Kui juba igal torujüril ja laudamaril on blog, siis hakkab asi muutuma naljakaks. Ja imelikuks. Ja kurvaks.
Varsti on järgmine olukord:
keegi: ahh, eile blogisin sellest sünnipäevast veidi...
mina (mõtlen): ahh, jälle mingi paganama blogija.
| 
Näita ennast