HINGEAURUNA
Esimest korda 17 aasta jooksul ei õpi ma selleks, et kuskilt välja saada vaid et sisse ronida. Richteri võta-kätte-ja-tee-end-targaks skaalal on üsna väikesed numbrid. Ja eile algas juba juuni. M-A-S-E-N-D-A-V!
Lükkasin voodis jalad seina peale üles, vahtisin lage, mõtlesin ja lugesin Liisi Ojamaad. Teda saab lugeda nii isiklikuks. Või ma lihtsalt teen seda.
Loen.
Isiklikuks.
Olen alati arvanud et filmide ja raamatute ja laulusõnade sõnum peaks olema globaalne-isiklik. No et kesiganes seda vaatab/loeb/kuulab, saaks sealt välja noppida Selle mis toob antud teose tema maailma. Võibolla seepärast ma ei ole Star Warsi fänn, sest ma ei suuda leida isiklikkust enda ja lasermõõkade vahel. Või ma lihtsalt ei oska seda otsida.
| 
Näita ennast