TAEVANE
Vahel ma ei saa üldse millestki aru. Sinust ega temast ega endast.
Ma tõmban justkui sõrme raamatu vahelt ära, lugemise järg läheb sassi ja vahin tuima näoga tühjusesse. Kas ma ootan sealt kedagi? Tühjusest.
Või ma ise peaksin sinna minema? Või on tühjus lihtsalt kõrvaline atribuut mis haarab mu tähelepanu liigselt endale.
Tahan olla ise tühjus...
Massive Attack - Teardrop