PANDA
Kui Minevik end ühel hetkel taaselustatud kujul näitab, siis on kuidagi veider tunne. Selles mõttes, et ei saa aru, mida tundma peaks.
Kas nii, nagu oli Siis. Või kuidas?
Ma ei tea ju, kuidas üldse Temasse suhtuma peaksin. Ta on olnud. Teda enam pole. Mitte minu jaoks. Mitte minu elus.
Ma ei tahagi temasse kuidagi suhtuda.
Aga kui ta Nüüd on olemas. Kasvõi ainult hetkeks, siis ma pean ju suhtuma.
Ma vaatan Tema suunas Praegusest vaatenurgast, aga näen seda mis oli Siis.
Ma lihtsalt loodan, et Ta enam ei näita end. Nii on lihtsam. Ei pea hakkama enda tundeid analüüsima.
| 
Näita ennast