Kakaosalude kakaopuud ei anna kookost, vaid kakaod!

Seitse päeva ja kõik on selgem.

Seitse samuraid ja X.

(leiame valemi abil X'i väärtuse)

Kui Aeg kaob käest, siis selle püüdmiseks pole midagi võimalik teha. Saab ainult hiljem vaatlusi teha, kuhu kuradisse ta kadus.
Ja kui Pärast vaadata, mis juhtus... Ei pruugi aru saada.
Teoorias tundus Aja vaatlemine täiesti mõeldav olevat.
Aga teooria ongi vaid tühipaljas teooria...

Kas aja vaatlemine on mingilgi määral taastamine või on puhas looming? Kas narratiiv saab anda edasi seda, mis mateeria läbi elas?
Kas tekst annab edasi aega?

Kas mateeria saab edasi anda seda, mida kirjeldasid sõnad narratiivis? Kas reaalsus saab taasluua teksti?

Kui ma oleks linuksiinimene, siis ma ütleks aeg > /dev/null

Ja kahtlaselt tihti on tunne, et ei tahagi aru saada. Pole mõtet üritadagi. On minu teooria, nii kauge reaalsusest kui mina seda olen (ja ma luban - ma olen mõõtmatult kaugel).

Aga me oleme jumalad, sest meil on võimalus defineerida maailm. Kui seal ka jääb mõni ebakõla, siis lihtsalt meenutagem, et ruum on kõver ja kõveras ruumis valgus murdub valesti. Ja kõik ongi vale murdumine.